"Parem". Selge, otsustatud.
Käes oli kahetuhandekaheksandama aasta jaanuarikuu ning tööandja nõudis minu ja mu abikaasa käest kuupäevalisi puhkuseplaane. Meil olid aga ainult üldised plaanid ja ei midagi konkreetset. Nii me siis panimegi kirja kohad, mida olime arutanud ja kuhu oli soov kindlasti minna. Tuli kokku ca 10 riiki. Vaikselt hakkasime nimekirja lühendama kuni jäigi sõelale 2 maad - Argentiina ja Uus-Meremaa. Nende vahel valiku tegemine osutus võimatuks. Mõlemad olid looduse poolest väga huvitavad ning näpuotsaga oli mõlemas ka vana põlisrahvaste kultuuri. Ei suutnud kuidagi üht teisele eelistada. No ja siis kirjutasimegi 2 riiginime paberitükkidele, mina võtsin ühe paberi ühte kätte ja teise teise kätte ning panin käed selja taha ning abikaasa ütles, et "Parem". Selle lipiku peal oli kirjas ARGENTIINA.
Edasi läks juba suhteliselt libedalt. Veidi kliimaolusid uurides leidsime, et õige aeg minekuks oli oktoober/november, sest põhjas oli siis kevad ja kuiv hooaeg ning lõunatipus ei olnud enam kõige karmim talv (seal ju aastaajad tagurpidi).
Käes oli kahetuhandekaheksandama aasta jaanuarikuu ning tööandja nõudis minu ja mu abikaasa käest kuupäevalisi puhkuseplaane. Meil olid aga ainult üldised plaanid ja ei midagi konkreetset. Nii me siis panimegi kirja kohad, mida olime arutanud ja kuhu oli soov kindlasti minna. Tuli kokku ca 10 riiki. Vaikselt hakkasime nimekirja lühendama kuni jäigi sõelale 2 maad - Argentiina ja Uus-Meremaa. Nende vahel valiku tegemine osutus võimatuks. Mõlemad olid looduse poolest väga huvitavad ning näpuotsaga oli mõlemas ka vana põlisrahvaste kultuuri. Ei suutnud kuidagi üht teisele eelistada. No ja siis kirjutasimegi 2 riiginime paberitükkidele, mina võtsin ühe paberi ühte kätte ja teise teise kätte ning panin käed selja taha ning abikaasa ütles, et "Parem". Selle lipiku peal oli kirjas ARGENTIINA.
Edasi läks juba suhteliselt libedalt. Veidi kliimaolusid uurides leidsime, et õige aeg minekuks oli oktoober/november, sest põhjas oli siis kevad ja kuiv hooaeg ning lõunatipus ei olnud enam kõige karmim talv (seal ju aastaajad tagurpidi).
Reisikava panime paika mõne kuuga, kuigi detaile viimistlesime veel kuni reisi alguseni. Vahemaad olid tohutud ja seetõttu tuli teha väga konkreetseid valikuid. Otsustasime, et Patagoonia (Valdese poolsaar ja Calafate ümbrus) jäävad ära. Kindlasti tahtsime ära käia Iguazus, Mendoza regioonis ja Andides (Aconcagua ümbrus) ning Tulemaal. Kõige raskem oligi loogilise transpordikava valimine - lõpptulemus tuli õnneks päris hea. Segu siselendudest, ööbussidest ja rendiautodest. Siselende oleks tahtnud rohkem teha, kuid Argentiina probleem on selles, et 90% siselendudest on vahemaandumisega pealinnas. Seega oleks see olnud meeletu ajakadu.
Reisijaid oli seegi kord täpselt kaks - autor ja tema abikaasa. Reisikava kokkupanijad ja selle reisikirja kirja panijad kattuvad eeltoodud isikutega. Kasutasime palju Lonely Planetit (edaspidi tekstis ka LP) ja inglise keelseid infolehekülgi Argentiinast, kuid abi oli ka trip.ee-st ja paarist eestlasest, kes on viitsinud oma Argentiinas käimised e-vormi valada just reisikirjade näol - ntx nagu siin ja siin. Oli ka erinevaid blogisid, kus Argentiinas elavad inimesed kirjeldavad oma tegemisi, kuid nendest väga reisikava koostamisel abi pole. Lonely Planeti kohta võib vaid niipalju öelda, et see versioon, mida meie kasutasime oli totaalselt vananenud (eriti puudutas see hinnainfot, kuid seal esines ka muid puudusi). 2008 lõpus tuli välja värske versioon, ehk on see parem. Ei tea.
Reisijaid oli seegi kord täpselt kaks - autor ja tema abikaasa. Reisikava kokkupanijad ja selle reisikirja kirja panijad kattuvad eeltoodud isikutega. Kasutasime palju Lonely Planetit (edaspidi tekstis ka LP) ja inglise keelseid infolehekülgi Argentiinast, kuid abi oli ka trip.ee-st ja paarist eestlasest, kes on viitsinud oma Argentiinas käimised e-vormi valada just reisikirjade näol - ntx nagu siin ja siin. Oli ka erinevaid blogisid, kus Argentiinas elavad inimesed kirjeldavad oma tegemisi, kuid nendest väga reisikava koostamisel abi pole. Lonely Planeti kohta võib vaid niipalju öelda, et see versioon, mida meie kasutasime oli totaalselt vananenud (eriti puudutas see hinnainfot, kuid seal esines ka muid puudusi). 2008 lõpus tuli välja värske versioon, ehk on see parem. Ei tea.
Soodsaimad lennupiletid leidsime algusega Stockholmist ja vedajaks oli Iberia. Hind oli lausa uskumatult hea - hinnavahe Tallinnast alustamisega oli peaaegu 2 korda. Täielik anomaalia. Siselendude puhul kasutasime korra LAN-i ja 2 korda Aerolineas Argentinast. Kui võimalik, tuleks alati kasutada esimest, kohalik lennufirma ei ole just tuntud kui lennuplaanist kinnipidaja.
Keele mõttes tundsime ennast juba üsna kindlalt, sest reisid Mehhikosse ja Hispaaniasse tõestasid, et oma prantsuse keele baasteadmistega on võimalik hispaaniakeelses keskkonnas hakkama saada.
Reisi kondikava oli selline, et enamus asju tegime omapäi. Ainut Salta kandis mägimatkaks ning Buenos Airese lähedal oleva rancho külastamiseks kasutasime kohalikku reisibürood. Tagantjärele võin öelda, et selline valik õigustas end jätkuvalt igati. Kahekesi kusagil Andide mägirajal jalutada ning vajadusel kõrbes kotka pildistamiseks rendiauto pidurid blokki panna on vabadus, mida paketireisija ei koge. Seni kuni nupp veel nokib ja käed-jalad terved, plaanime oma reiside kavad ka tulevikus ise paika panna. Ajakulu siin ei loe, reisikava koostamine on samuti üks osa reisimise protsessist.
Selleks hetkeks kui Tallinnast minema hakkasime olid bronnitud hotell Buenos Aireses (reisi lõpuks ja alguseks) ja hotell Ushuaias, bronnitud rendiautod ja ostetud ära siselendude piletid (Buenos Aires-Iguazu ning Buenos Aires-Ushuaia-Buenos Aires). Hotelli olemasolu pärast 12-tunnist lendu on vajalik - väsinuna kusagil uues, suures linnas öömaja otsimine ei ole eriti mõistlik tegevus. Siselennud sai ära ostetud seetõttu, et saada hea hinnaga piletit soovitud ajal. Need liinid on kõige populaarsemad liinid üldse, seega viimasele minutile ei ole mõtet ostmist jätta. Ei pruugi lihtsalt piletit saada enam. Rendiautoga sama lugu, seal on see ühesuuna rent väga oluline teema ja moodustab üsna olulise osa rentimise koguhinnast.
Suuremate linnade või siis suurte turismisihtkohtade kohta (Salta, Mendoza, Cordoba, Iguazu) oli mul tripadvisori abiga jälle välja valitud hotellide nimekiri, mida soovitatakse. Kohapeal sai siis sobiv valitud.
Aga mis siin ikka enam... Hakkame reisikirjaga pihta. Etteruttavalt võin öelda, et selle reisikirja aluseks ei ole endiselt autorite fenomenaalne mälu vaid hoopis reisi ajal peetud päevik. Seekord on ka pildid parema kvaliteediga, sest vahepeal jõudis meieni digirevolutsioon ning Nikon D80 koos paari Tamroni objektiiviga jäädvustasid meie hetked Argentiinas vägagi heal tasemel. Blogiformaat nõudis küll pildisuuruse nüsimist ca 3 korda, kuid alles jäi piisavalt.
Reisi kaarti võib näha siin.
1 kommentaar:
Lugesin paari päevaga kogu blogi läbi. Taaskord väga põnevalt ja värvikalt kirja pandud seiklus. Promosin mingi aeg seda linki ka Orkutis, märksõnaks Marise ja venna seiklus Argentiinamaal vms. Loodan, et ei pahanda siis.
Ja taaskord valdab mind blogi lugemisel korduvalt tunne, et elu on ikka mõttetu ja igav ja... ja kui suursugune on kaugemaa elu ja olu. Õnneks mõned kuud veel ja siis saan minagi Munamäest kõrgemale mäkke ronida :)
Postita kommentaar