Kokkuvõte

Mida siis kokkuvõtteks öelda? Tegemist oli jälle ühe „elu reisiga“. 3 nädalat, mis jäävad kauaks meelde ja mida aitab meeles pidada ka käesolev reisikiri. Kuigi kõik ei läinud algsete plaanide järgi (Ibera sohu oleks tahtnud tegelikult väga minna), siis millegi üle kurta oleks patt. Kõik õnnestus täpselt nii kuidas vaja – ilmad olid eranditult head (Ushuaia lumesadu oli nagu kirss tordil), transpordiühendused toimisid, lageda taeva all magama ei pidanud ja kõht oli alati täis. Kohati isegi liigagi täis. Ning loomulikult vaatamisväärsused (nii looduslikud kui inimese tehtud) olid meeliülendavad.
Sai selgeks, et Argentiina on üks imeline ja vastuoluline maa, mis teenimatult on jäänud eestlastele kaugeks ja tundmatuks. Asub ta ju ka füüsiliselt kaugel ning vastupidiselt Brasiiliale, ei ole Argentiinas väga palju randasid ja suvituskohti, mis on paljudele reisimise sihtkoha puhul olulised. Aga selle eest on seal väga palju muud ning loodetavasti leidsite sellest reisikirjast midagi, mis meelde jäi või tekitas soovi selle maaga tutvuma minna. Meie igatahes leidsime selle, mida sinna otsima läksime – loodus, vana kultuur ja ladina-ameerikalik feeling. Just sellises järjekorras. Kuna nii mõnedki kohad jäid külastamata ja nii mõneski kohas oleks tahtnud kauem olla, siis ehk kunagi võtame selle tee veelkord jalge alla. Mõnikord kodus maté teed luristades ning liha grillides ja Mendoza veiniga seda alla loputades tekib tunne, et see aeg võiks tulla kiiremini.
Lõppu panen veel ühe pildirea tangoliigutustest. Äkki keegi tahab kodus õppida. Abiks ikka. Selle voldiku andis meile üks mammi, kelle käest me väikese suveniiri ostsime. Täitsa tasuta andis. Nimeliselt siis liigutused ülevalt vasakult alates - "Doble Cruzada", "La Milonga", "El Apriete", "La Frenada", "El Ocho", "El Pase" ja "La Cruzada".

Kommentaare ei ole: