16.oktoober - Stockholm-Madrid

Hommik oli täiesti sündmustevaene. Ärkasime siis, kui laev oli kusagil 1,5 tunni kaugusel Stockholmist. Lesisime kajutis ja passisime seni telekat kuni laev vastu kaid tonksas. Esimene pilk välja oli suhteliselt muserdav - pimedavõitu, hall ja sadas lahinal. Meie südameid soojendas vaid see, et Stockholmi tatises ilmas viibisime vaid loetud tunnid. Üsna kiirelt leidsime terminali eest bussi, mis meid 30 kohaliku seekli eest bussiterminali juurde viis. Sealt hüppasime Arlanda bussi peale (100 SEK) ning peagi olimegi lennujaamas ja lisaks kõigele oskasime maha tulla ka õige terminali ukse ees. Geniaalne, kas pole! :P
Check-ini avamiseni oli veel aega. Millegipärast Iberia lennu pagasi vastuvõtt oli surutud üsna kitsasse ajavahemikku. Aga noh, polnud hullu midagi. Samas veidi ikkagi trummeldasid peas loetud ja kuuldud õudusjutud Iberia ülikehva teeninduse ja ebamugavate lennukite kohta. Seda ärevust maandasime paari muffini ja kohviga.
Siiski pagasi andmisega probleemi ei tekkinud. Täiesti emotsioonitult võeti meie kohvrid vastu ja check-in kuni Buenos Airesini tehti kiirelt. Isegi meie Finnairi/Oneworld klubikaarti arvestati (punktid olid selleks ajaks juba kontol kui pärast reisu kontojääki kontrollisin). Kohvrite libisemist lindil kuhugi terminali avarustesse sai küll veel pikisilmi jälgitud ja vaikselt mõeldud, et ehk õnnestub neid kunagi veel näha. Teatavad esmatarbeasjad olime lisaks fotovarustusele võtnud ikkagi ka käsipagasisse. Mine sa tea.
Lend Madriidi kestis veidi alla 4 tunni ning vähemalt esialgu ei osanud küll Iberiale midagi ette heita. Istmevahed oleks tõesti võinud veidi suuremad olla, kuid see mõte tuleb mul lennukis peaaegu alati pähe. Madriidis läks tõsiseks kummivenitamiseks. Buenos Airese lennuni oli aega ei vähem ega rohkem kui 5 ja pool tundi. Lend Madrid-Buenos Aires startis 01.25 öösel. Käisime poodides, istusime niisama, lugesime, sõime, käisime veel poodides, istusime, lugesime, sõime jne.
Viimased paar tundi olid kõige raskemad. Kell oli palju, lennujaamas hakkas melu vaikselt kokku tõmbuma, poed suleti, valgustust tõmmati veidi vähemaks. Vägisi kippus uni peale. Õnneks pardale pääsemist siiski maha ei maganud. Aga jah, järgmine päev oli juba käes...

Kommentaare ei ole: